11. august

Hommik tuli hiilides, bussikaaslastega veinitades ja lobisedes.
Poola on nii mõttetu maa... Seda nendin ma alati, kui Poolast läbisõitma pean. Teeäärne on pea kogu 800 km pikkuses maju täis nagu üks suur küla. Betoonaiad, mille peale on kleebitud-riputatud metsikult palju reklaame, kutsudes talupoegi üles ostma katuseplekki, betoonaedu, euroaluseid ja muud kilakola. Kui Eestis üritab naaber naabrist parem olla maja või autoga, siis poolakas vist reklaamide rohkusega. Igatahes on see Poolat läbiv maante JUBE! Loodetavasti muu piirkond on kenam, pole paraku mujal Poolas kolanud.

Varsti sai see Poola läbi. See oli nagu kergendus. Õhtuks jõudsime Slovakkiasse. Ööbisime Liptovska järve ääres puhkealal. Buss seisis 8 tundi. Sai sirutada ennast ja horisontaalselt öö veeta.