13. august

Hommik oli karge ja natuke isegi kodune. Eestimaine, kui just kuppelmaastikku mitte arvestada.
Tehti kohvilurri ja siis bussi ja edasi. Oli ju vaja jõuda paika, kus Bosnia grupp välja visata saaks ja siis ise edasi Durmitori suunduda.
Radoinja Jezero juures saime bosnialastest lahti. Ise ujusime järves ja nautisime leiget järvevett ja ilusat ilma.
Parklas, kus buss seisis lehkas jubedalt looma kuse järgi. Vist lambakusi. Aga peatuspaigas olevas kohvikukempsus oli kord majas ja ilus puhas ja isegi paber oli olemas. :D

Ujutud-kasitud, sõidsime edasi. Peatusime naljakas, tillukeses linnakeses Moikovac. Linn ikka kohutavalt must ja prahine. Inimesed justkui sõbralikud. Nii vähemasti tundus mulle.

Edasi sõitsime mööda maalilist Tara jõe orgu. Tara jõe suur sild oli omaette vaatamisväärsus: 149 m kõrge ja üle kolmesaja meetri pikk. Vinge.
Edasi viis meil sõit Zabljakki. Seal algas Durmitori rahvuspark.
Saime just asjad bussist välja ja rattad kokku kui hakkas sadama ja müristama. Vahet polnud ja õhutemperatuur langes +7 kraadini. Olime läbimärjad ja suht shokis seetõttu.
Võtsime nõuks otsida sobe - see on kodumajutus. Pika otsimise peale saime läbi kolmandate isikute kolm kahest tuba. 10 € nägu. Öömajaga ongi seal natsa kehvasti, sest ei taheta üheks ööks eriti rentida. Ikka nädala kaupa jne. 10 € on täitsa hea hind muide, valgete linade eest!

Perenaine ja peremees olid eakad - umbes 60 ligi. Neil oli ka lapselaps külas (ca 13-14a). Tema oli meile tõlgiks. Lapselaps elas tegelikult oma vanematega Rootsis, Stocholmis, pagulastena. Suviti käisid külas kodukohas.
Nojah, perenaine siis palus meil märjad riided tuua alla kööki, kus pliit oli kuumaks köetud ja sinna peale riputasime riided kuivama. Ka jalavarjud said seal oma koha.
Istusime toas, tekid ümber nagu kuskilt päästetud. Käisime dussi all. Boiler oli suht tilluke, vist 50 l ainult ja viimased pesijad said suht leiget vett.
Otsisime kuivad riided selga ja siis sai ka õhtusööki tehtud pererahvaga ühes köögis.
Perenaine kudus midagi ja nurgas tiksus mustvalge telekas, mille pilt oli nii hall ja udune, et... aga nad olid nagu rahulikud ikkagi. Kraanikausi kohal oli kolm riiulit tasside, taldrikute ja kruuside jaoks. Need riiulid olid tegelikult kolm vana televiisori puukasti, millesse olid riiulid sisse ehitatud. Ajakirjale DIIVAN uued kodusisustusideed siit!
Perenaine ei lasknud meil nõusid pesta ja tegi seda ise. Täitsa pull ikka. Ja ka järgmisel hommikul pesi ta hea meelega meie toidunõud ära!
Toas tinistasime veel natuke tekiilat ja siis magama!